EKFL põhikiri

SPORDILIIDU “EESTI KULTURISMI JA FITNESSI LIIT” PÕHIKIRI

 

I ÜLDSÄTTED

  1. Spordiliit “Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit” on avalikes huvides mittetulundusühinguna kasumit mittetaotleval viisil tegutsev vabatahtlik heategevuslik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud spordi ja eelkõige kulturismi ja fitnessi harrastamisele Eestis. Ühingu põhitegevus ja eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
  2. Spordiliit “Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit” (edaspidi liit) ühendab Eestis kulturismi ja fitnessiga tegelevaid spordiklubisid, -seltse ja -ühendusi ühistegevuseks, kulturismi ja fitnessi edendamiseks ning selle alase tegevuse koordineerimiseks.
  3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast põhikirjast, Eesti Spordi Hartast, ning Rahvusvahelise Kulturismi Föderatsiooni poolt kehtestatud aktidest ja suunistest.
  4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
  5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
  6. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

Liidu asukoht on Tallinn ja tema tegevuspiirkond on Eesti Vabariik.

  1. Liit on asutatud 27.novembril 1997.a. Tallinnas.

II LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

  1. Liidu tegevuse eesmärgid on kulturismi ja fitnessi arendamise kaudu tipp- ja võistlusspordi ning liikumisharrastuse tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas, kulturismi ja fitnessi kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine.
  2. Eesmärkide täitmiseks liit:

1) koondab ja ühendab kulturismi ja fitnessiga tegelevaid spordiklubisid, -ühendusi ja seltse;

2) propageerib spordiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu liidu tegevusse kulturismist ja fitnessist huvitatud isikuid, eelkõige noori, ja toetajaid;

3) arendab aktiivset tegevust oma spordiala tutvustamiseks ja rahva huvi tõstmiseks;

4) korraldab oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja teisi üritusi, osavõtte võistlustest, koostab liidu edetabeleid, määrab liidu esindajad rahvusvahelisteks võistlusteks, töötab välja liiduvõistluste juhendeid, hangib klubidele treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenerid-juhendajad, autasustab sportlasi ja teisi oma liidu liikmeid ning toetajaid;

5) korraldab oma liidu tipp- ja võistlussportlaste võimaluste kohast ettevalmistamist osavõtuks rahvusvahelistest spordivõistlustest;

6) arendab koostööd sama spordialaga tegelevate liitudega teistes riikides, teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal harrastatava spordiala edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;

7) tagab isikutele, kellele on liidu poolt antud kohustused või ülesanded, samuti huvitatud liikmes-klubide esindajatele, koolituse kohustuste ja ülesannete täitmiseks või nende enesetäiendamiseks;

8) loob vastavalt võimalustele tingimusi liidu liikmetele liidu vara kasutamisel, võistlustest osalemiseks ning spordivarustuse hankimiseks;

9) viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, müüb reklaami, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid.

10) autasustab ja stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;

11) osutab oma liikmetele vajalikke teenuseid ja täidab liikmete poolt talle delegeeritud teisi ülesandeid;

12) korraldab treenerite kutsetaseme eksameid ja koolitust, liidu juurde moodustatud kutsekomisjoni kaudu;

III LIIDU LIIKMESKOND

  1. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud – spordiklubid, -seltsid ja -ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Liidu liikmesklubide liikmed saavad kuuluda liitu ainult oma klubi kaudu.
  2. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja liikmetele kinnitab liidu üldkoosolek. Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse liidu üldkoosolekul.
  3. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isiku liikme lõppemise korral tema liikmelisus liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus liidus.
  4. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 6-kuulise etteteatamise tähtaja möödumist. Etteteatamise tähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
  5. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt või jätab korduvalt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on hoolimata juhatuselt meeldetuletuse saamisest sattunud liikmemaksu tasumisega enam kui poole aasta pikkusesse viivitusse. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Liidu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse üle vaatamist üldkoosoleku poolt.
  6. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata. Liidu liikmetel ei ole õigust liidu varale, liidul ei ole õigust liidu liikmete varale.
  7. Liidu liikmetel on õigus:

1) osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel ning tegevustes;

2) kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus kehtestatud korrale;

3) osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

4) esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

5) kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja vara;

6) liidust välja astuda;

17.Liidu liikmed on kohustatud:

1) järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

2) arendama ja harrastama spordiala, millega liidus tegeletakse;

3) osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

4) tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;

5) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;

6) hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.

7) Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada liidu üldkoosolek ja liidu juhatus omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

  1. Liidu kõrgemaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõikide liidu liikmete esindajad. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendri aasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
  2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse (või liidu muu organi) pädevusse. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;

2) liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;

3) liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;

4) majandusaasta aruande kinnitamine;

5) aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

6) liidu juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;

7) liidu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, liidu revisjonikomisjoni liikmete määramine ja tagasikutsumine;

8) juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses liidu esindaja määramine;

9) liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;

  1. Üldkoosolekut juhatab liidu juhatuse esimees (p. 27) või liikmete esindajate soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
  2. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja liidu põhikirjast tulenevaid nõudeid ja selles on esindatud üle poole liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülal sätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus vähemalt ühe kuu jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus on esindatud kõik liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus on esindatud liidu kõik liikmed. Kui liidu liikmesklubi (-selts, -ühendus) ei saa olla esindatud üldkoosolekus, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekus esindatud liidu liikmesklubile. Kõigil liidu liikmetel on hääletamisel üks hääl.
  3. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liidu liikmete esindajatest. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed. Liidu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
  4. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui selles on esindatud vähemalt 2/3 liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmete esindajatest. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama juhatuse esimees koos aseesimehega või kõik juhatuse liikmed. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
  5. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikme või juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
  6. Liidul on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Liidu juhatuse liikmete arv on 3 kuni 9. Juhatus valitakse neljaks aastaks. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled liidu juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
  7. Juhatuse liikmete kandidaadid esitatakse üldkoosolekule valimiseks liikmesklubide poolt. Liikmesklubide poolt esitatavate kandidaatide arv ei ole piiratud, kuid iga liikmesklubi poolt esitatud kandidaatide hulgast saab täitmisel olevate juhatuse liikme kohtade piires valituks osutuda ainult üks juhatuse liikme kandidaat, välja arvatud p 27 viimases lauses sätestatud erandjuhul. Seejuures lähtutakse kandidaatide paremusjärjestuse kindlaksmääramisel põhikirja p 27 esimeses lauses sätestatust.
  8. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liidu liikmete esindajatest. Kandidaadid peab koos kandidaatide kirjalike nõusolekutega juhatuse liikmeks määramiseks esitama vähemalt kaks nädalat enne juhatuse valimiste päeva. Iga kandidaadi osas viiakse läbi eraldi hääletus. Hääletus on salajane ja selle tulemused avatakse pärast kõikide kandidaatide läbihääletamist, kui liikmed ei otsusta üldkoosolekul teisiti. Kui kaks või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli, korraldatakse nende vahel vajadusel järelvalimised, kusjuures järelvalimised võidab kandidaat, kes saab teistest enam hääli. Kui käesoleva punkti esimest lauset arvestades kujundatud paremusjärjestuse järgi osutuks valituks mitu ühe liikme esitatud kandidaati, pääseb juhatusse ainult selle liikme enim hääli saanud kandidaat, välja arvatud juhul, kui häälte arvult teise või järgneva selle liikme kandidaadi valituks osutumiseta ei osutuks valituks p-s 25 sätestatud minimaalne arv juhatuse liikmeid.

Juhatus valib enda liikmete hulgast juhatuse esimehe, ning vajadusel aseesimehe(d), kelle ametinimetuseks on vastavalt  „president“ ja „asepresident“.

Juhatus määrab ametisse või kinnitab ametisse konkursi korras valitud peasekretäri. Peasekretär võib, aga ei pea olema liidu juhatuse liige. Peasekretäri ametikoht võib olla tasustatud vastavalt liidu üldkoosolekul kinnitatud eelarves määratud piirides.

Juhatuse esimehe ja aseesimehe valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole juhatuse liikmetest. Kui kaks või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli, korraldatakse nende vahel vajadusel järelvalimised.

Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget või juhatuse poolt valitav juhatuse esimees või aseesimees jääb valimata põhjusel, et ei saanud üle poole üldkoosolekul või juhatuse koosolekul osalejate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.

  1. Liitu esindavad kõikides õigustoimingutes kas juhatuse esimees ja aseesimees ühiselt või kõik juhatuse liikmed ühiselt.
  2. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekus juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
  3. Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid liidu liikmete arvu kohta.
  4. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju liidu võlausaldajale, vastutavad seaduses sätestatud juhul võlausaldaja ees solidaarselt liiduga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
  5. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

1) liidu üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

2) liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;

3) kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimistel;

4) juhatuse liikmete määramine üldkoosolekus kinnitatud ametikohtadele;

5) rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

6) liidu tegevuskavade ja eelarve koostamine, esitamine üldkoosolekule;

7) liidu komisjonide, institutsioonide moodustamine ja nende juhtide nimeline kinnitamine;

8) välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

9) sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;

10) liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ning muude  koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puutuvate üldküsimuste lahendamine;

11) toetuste ja stipendiumide määramine tippsportlastele, teenekatele treeneritele ja juhtidele;

12) laenude võtmine ja andmine;

13) kontode ja arvete avamine krediidiasutuses, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine.

  1. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib liidu juhatuse esimees, juhatuse esimehe äraolekul liidu juhatuse aseesimees. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 50% juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
  2. Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni või audiitori. Järelvalve teostaja määratakse üldkoosoleku otsuses näidatud volituste ajaks põhikirja punktides 26-27 sätestatud korra alusel. Järelvalvet teostajad peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda liidu juhatuse liikmete hulka ega töötada liidus raamatupidajana. Juhatus peab võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.

V LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS

  1. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;

2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;

3) riiklikest toetustest või toetustest erinevatest fondidest ja sihtasutustelt;

4) liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.

  1. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
  2. Liit ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorganite liikmele ega ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale.
  3. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgse maksuameti kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras. Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.

VI LIIDU LÕPETAMINE

  1. Liidu tegevus lõpetatakse:

1) üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 18 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest;

2) pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;

3) liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

4) üldkoosoleku võimetuse korral valida põhikirjaga ettenähtud juhatuse liikmeid ja revisjonikomisjoni liikmeid;

5) sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.

  1. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 27 ja 29 sätestatud korda. Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.
  2. Likvideerijad lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud liidu likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate liidu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest. Kui likvideeritava liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
  3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse liidu allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Nimetatud ühing või avalik-õiguslik juriidiline isik määratakse üldkoosoleku otsusega. Liidu lõppemisel kustutatakse liit registrist likvideerijate avalduse põhjal. Kui liidu likvideerijad avaldust ei esita, on registripidajal õigus liit registrist kustutada. Likvideerijad annavad liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Dokumentide hoidja seaduses sätestatud andmed kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal. Kui likvideerijad on rikkunud oma kohustusi või on jaganud liidu vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

VII ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

  1. Liit (ühendatav liit) võib ühineda teise liiduga (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 18 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest. Ühendatav liit loetakse lõppenuks. Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
  2. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 18 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest. Jaotumisel annab jagunev liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks. Eraldumisel annab jagunev liit osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale liidule. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.

 

Käesolev põhikiri on kinnitatud [08.09.2017]  EKFL  üldkoosolekul.